RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
15. detsember, 2017

Määvli raba ja jääksoo

RMK looduskaitsevaldkonna töölaual on projekt loodusliku veerežiimi taastamiseks Hiiumaal Määvli jääksoos. Eesmärk on anda inimtegevusest rikutud rabale võimalus taastuda. Tulevikus peaksid sealsed rabaveed liikuma mööda looduslikke teid, mitte sood kuivendavates inimeste kaevatud kraavides.


Projekti tutvustav avalik koosolek toimus 02. novembril Kärdlas. Projekti koostas Maatervendus OÜ. Projekt leidis ka vastukaja - 15.12.2017 Hiiu Leht kajastab minu vastuseid toimetuselt laekunud küsimustele - http://www.hiiuleht.ee/2017/12/looduskaitsespetsialist-eelistame-looduslikku-raba/

Siinkohal toon ära sama Hiiu Lehe toimetuse juhtkirja, mis väga lihtsalt ja arusaadavalt võtab kokku suurema eesmärgi:

„Tänases lehes kirjutame Määvli jääksoost, millest püütakse inimjõul uuesti päris sood teha. Võib mõista muret inimeste rajatud tee ja jõhvikakultuuri pärast, kuid teisalt püütakse nii anda loodusele võimalus taastuda, paraneda.

Mitte alati ei suuda loodus tagasi tulla sinna, kust inimene oma osa võtnud. Jääksoo on just selline näide – kunagise veehoidja, turbasambla mätaste asemel leiab sealt vaid tarnapuhmad. Nii ongi vaja inimese abi, et kunagine olukord ja sootaimestu taastada. Kui mets maha võetakse või karjäär maha jäetakse, me ju ei imesta, et ala tuleb taasmetsastada.

Eestis on valdavalt nõukogude perioodil või peatselt pärast selle lõppu turba kaevandamise lõppemise järgselt maha jäetud ligikaudu 80 jääksood kogupindalaga ligi 9800 hektarit. Seda on väga palju.

Üllatav on, et jääksood avaldavad keskkonnale mitmesugust negatiivset mõju – CO2 emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, lisaks tuleohtlikkus – ning just seetõttu on ka seadusest tulenevalt selliste alade rekultiveerimine kohustuslik.
RMK keskkonnaspetsialist Ants Animägi andis lootust, et kui Määvli jääksoos turvas taas kasvama hakkab, ehk tulevad tagasi ka jõhvikad.“



Määvli raba ja jääksoo. Tööobjekt on piiritletud punakaspruuni katkendjoonega. Objekti sees täidetakse kuivenduskraave kalda pinnasevallidega või sulgetakse paisudega. Eesmärk on tõkestada vee kiiret äravoolu rabast, tõsta objektil veetaset, luua eeldused vee pindmiseks laialivalgumiseks. Vee äravool hakkab toimuma mööda looduslikke nõvasid Nuutri jõkke (läänes ja lõunas). Likvideeritakse raba poolitav, tootmisala teenindustee. Objekti loodenurga lähistelt möödub Tubala-Kapasto kruusatee (heledam pruunika tooniga joon). Kruusateed töö ei ohusta, kuna taastamisala ja tee vahele jääb maastikus piisava laiusega kõrgem puhver, mis on kaetud männipuistuga.



Määvli raba, vaade kirdest edelasse. Pildil eespool olev diagonaalne rajatis on freesimisala serva kaevatud  kuni 24 m laiune tootmisala piirdekraav. Järgmine puuderibaga diagonaal on endine teenindustee, mis lõpeb taamal tupikuga. Hästi on näha jääksood läbivad väiksemad kraavid.



1,5 km pikkune ja kuni 24 m laiune piirdekraav mõjub kuivendavalt mitte ainult endisele tootmisalale, vaid ka säilinud rabale.



Mõned inimesed mäletavad, et nõukogude ajal rajati Määvli jääksoosse jõhvikakultuur. Tänasel päeval jõhvikakultuur tuvastatav ei ole. Hiljem püüti alal ka kultuurmustikaid kasvatada, kuid ka see ettevõtmine ei näi olevat õnnestunud. Pildil on mustikakultuur, kus tegelikult valitsevad villpead ja kanarbik.



Loodame, et soo taastamistöö kulgeb edukalt ja kunagi on siin hoopis teine pilt. Annan teada, kui midagi praktiliselt toimuma hakkab.

Lisa kommentaar

Email again: