RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
09. juuli, 2018

RMK annab pärandkooslusi hooldusele

Pärast tänavu kevadel välja kuulutatud pakkumisi, leidmaks rentnikke RMK maadel asuvate poollooduslike koosluste hoolduseks, saab praeguse seisuga rentniku 218 maatükki, kokku 1670 hektaril.

Tekst: Kristiina Viiron
Artikkel ilmus RMK ajakirjas „Metsamees“
Alam-Pedja luht, kus nii karjatatakse kui ka niidetakse. Taamal paistab hooldamata jäänud ala. Foto: Raul Mee

Pakkumisele tulid näiteks alad, kus varasem rendileping oli lõppenud, samuti RMK-le lisandunud poollooduslike kooslustega maad ning need, millele pole rentnikku leitud või mis on varasemast ajast muul põhjusel hooldusse andmata jäänud. RMK looduskaitse osakonna assistent Saima Uusma sõnul osutusid kõige menukamateks Saaremaal asuvad puisniidud, kus konkurentsis oli lausa seitse pakkujat. Kõigest üks sooviavaldus laekus aga näiteks Alam-Pedjal looduskaitsealal asuvatele luhtadele, mis läksid ära üheeurose rendihinnaga maatüki eest, hektareid arvestamata. Üldse ei leidunud soovijaid 116 tüki ehk 367 hektari hooldamiseks.

Uusma märgib, et kõrgeim rendihind hektari kohta küündis selleaastastel pakkumistel 156 euroni hektari eest, keskmiseks rendihinnaks kujunes pakkumiste põhjal 26 eurot ja 10 senti hektari eest. Ühtlasi selgitab ta, et pakkumistel ei esitatud hinda mitte hektari, vaid maatüki kohta, siinses näites on need taandatud hektarile, et võrdlemiseks oleks ühtne alus.

Valikpakkumise võitjaks sai kõrgeima hinna teinud pakkuja. Neil, kes kasutasid maad varasema lepingu alusel või kasutasid kõrvalasuvaid maid, oli õigus maatükk oma kasutusse saada valikpakkumisel kõrgeimaks osutunud hinnaga. Rendileping sõlmitakse kümneks aastaks.

RMK looduskaitsespetsialist Priit Voolaid märgib, et RMK käest on sageli küsitud, miks riigimetsa majandaja poollooduslike kooslustega ehk pärandkooslustega maid tasu eest rendile annab, kuivõrd rentnik täidab ju riigi seatud looduskaitselisi eesmärke, kuid tasu küsimine ongi ainus läbipaistev võimalus välja selgitada, kellele saaks maid hooldusele anda. Ühtlasi on rentnikul, kui ta endale võetud hoolduskohustust nõuetekohaselt täidab, võimalik taotleda PRIA-st toetust.

Niitmine või karjatamine

Hoolduskohustus tähendab niitmist kord aastas koos niidetud rohu koristamise või hekseldamisega neis paigus, kus see on lubatud, või karjatamist. Eelistatavalt võiks maid hooldada karjapidamisega, sest see annab esiteks RMK-le kindluse, et rentnik maad püsivalt kasutab; teisalt on see ka kõige loomulikum viis hoida maid, mis ongi oma ilme ja väärtuse tänu loomapidamisele saanud, niisugusena ka edaspidi. Sellised kooslused on näiteks loopealsed ja rannaniidud, kuivõrd niita on seal keeruline.

Kuid on ka kooslusi, kus ei sobi karjatada. Niisugused on näiteks puisniidud, kus on lubatud üksnes niitmine ning niidetud rohi tuleb ka koristada. Viimast siis, kui tegemist ei ole taastatava alaga, mille puhul võib lepingu kohaselt esimesel kolmel aastal rohu ka puruks hekseldada.

Voolaid märgib, et kui poolloodusliku kooslusena määratletav maa on n-ö kinni kasvanud, kuna seda pole aastaid niidetud või karjatatud, aga maa endise ilme taastamine on siiski võimalik, siis enne, kui maa rentniku kätte hooldusele läheb, teeb RMK seal vajalikud raietööd ära. Renditasu raietöid nõudva ala eest raiele eelneval ajal ei arvestata.

Neid RMK halduses olevaid poollooduslikke kooslusi, mida saaks veel taastada, enam väga palju ei olegi – suurem osa riigimaal asuvatest poollooduslikest kooslustest juba ongi rendile antud või rentniku ootel.

Osa kunagistest pärandkooslustest on aga sedavõrd metsa kasvanud, et ehk ei tasugi enam taastamist, kuna neis leiduvad juba metsaga seotud väärtused, liiatigi on need ka range režiimiga kaitsealad. Keskendume puisniitudele ja loopealsetele,” ütleb Voolaid.

Maid, mida poollooduslikeks pidada saab, on mitmesuguseid. Voolaiu sõnul on need reeglina niisugused alad, kuhu suurt põldu pole olnud võimalik rajada, aga kus sai ja saab loomi karjatada või neile heina teha, näiteks jõeluhad, loopealsed, puis- ja rannaniidud.

Lisaks sellele, et poollooduslikud kooslused väljendavad eestlaste mitmete põlvkondade pikkust elulaadi, on neil ka suur looduslik väärtus, kuna need on elupaigaks paljudele taimedele, loomadele ja lindudele. Väga liigirikkad on puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt kasvamast leitud lausa 76 taimeliiki. Suurem osa ehk 70% RMK halduses olevatest poollooduslikest kooslustest asub saartel ja Lääne-Eestis.

Märjad luhad on rasked hooldada ja seetõttu ei jookse rentnikud neile just tormi. Kui need aga peaks hooletusse jääma, kasvavad need kiiresti võssa. Foto: Raul Mee

Raske ligi pääseda

Ka neid maatükke, mis ei ole pakkumistel omale rentnikku leidnud, on RMK käest jätkuvalt võimalik rendile võtta. Põhjus, miks nende hooldamise vastu huvi puudub, on Voolaiu ütlust mööda selles, et tegemist on väikeste tükkidega, kuhu on keeruline ligi pääseda ja mida on ka keeruline majandada. Kuniks rentnikku pole, hoiab RMK mõningaid alasid, mille taastamisse on panustatud, omal jõul n-ö hoolduskõlblikuna. Niisuguseid kohti on näiteks Koiva-Mustjõel, Otepää looduspargis ja Timmase looduskaitsealal.

Keerulised hooldada on ka luhad, sest vesi ujutab neid üle ning kui saabki niita, võib vesi takistada niite äravedu. Seda on varem ka juhtunud – toetust PRIA siis ei maksa – mistõttu tuleks Voolaiu sõnul säärastel aladel lubada leebemaid hooldustingimusi. Näiteks lubada niidust üle kolme aasta hekseldada. Praegu ongi keskkonnaametis ja RMK-s arutlusel, kas võiks seda teha Alam-Pedja looduskaitsealal. „Hekseldamisega seoses aga kerkivad kohe esile loodusväärtustega seotud küsimused, sest tänaste teadmiste valguses ei ole pikaajaline hekseldamine linnustikule sobiv,“ märgib Voolaid.

Viljar Ilves, kes hooldab Alam-Pedjal ligi 300 hektari ulatuses maid, kinnitab RMK looduskaitsespetsialisti sõnu – luhtadel toimetada on tõesti keeruline. Maad on tema käes rendil kolmandat aastat ning seal ta niidab ning peab ka sajapealist veisekarja. Loomad soetaski Ilves enda sõnul pärast Alam-Pedjale kolimist just luhtade hooldamise tarvis. Põhimureks, mis hooldamistööd keeruliseks teeb, on Ilvese sõnul niiskus. 2016. aasta suvi oli selline, et luhtadel oli kohati meetrine veetase, mistõttu ei saanud niita ega loomasööta varuda ja seda tuli juurde osta. Eelmine suvi nii hull küll polnud, kuid vett oli siin-seal ikkagi, või siis muutus maapind nii püdelaks, et niita ja koristada oli siiski keeruline ning kohati ka võimatu. „Eks need aastad tuleb üle elada,” märgib Ilves.

Koostöös maa-ametiga on RMK-l kasutusel ka rakendus, kus saab vabadele poollooduslikele kooslustele rendihuvi üles näidata. Sealt saab ka ülevaate, millised maad on rendile anda. Seda, kas rentnik omale võetud hoolduskohustust täidab, kontrollib RMK esmalt nii, et vaatab infosüsteemist, millistele maatükkidele on rentnikud PRIA-st toetust küsinud. Kui seda on tehtud, siis on tõenäoliselt ka tööd tehtud, sest toetuse saajaid kontrollivad nii keskkonnaamet kui ka PRIA. Neid maid, kuhu toetus küsimata on jäänud, käivad RMK töötajad kontrollimas, selgitamaks välja, kas ja miks tööd tegemata on.

Üldiselt on rentnikud Voolaiu hinnangul kohusetundlikud. On tulnud ette, et tööd on tegemata, kuid see on tavaliselt olnud ka põhjendatud – kas pole võimalik olnud maatükile ligi pääseda või on vihm niitmist ja rohu koristamist seganud. Ühtegi lepingut pole RMK tööde tegemata jätmise pärast üles ütelnud.

Priit Voolaid ja Saima Uusma märgivad, et luhtadel võiks üle kolme aasta lubada ka rohtu hekseldada, kuna mahaniidetud rohtu on märjalt pinnaselt keeruline, kui mitte võimatu koristada. Foto: Raul Mee

Pärandkooslused asuvad ka eramaadel

Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silma andmetel on Eestis kaardistatud ligi 77 450 hektarit poollooduslike koosluste levikualasid. Neist ligi 32 200 hektarit ehk 42% jääb eelmise aasta detsembri seisuga RMK hallatavatele maadele. „Ülejäänud osa jääb valdavalt eramaadele ning vähesel määral on poollooduslikke kooslusi ka munitsipaalomandis ning jätkuvalt riigiomandis maal,” selgitab Silm.

RMK oli eelmise aasta lõpuks sõlminud lepinguid 22 678 hektari hooldamiseks, sellel aastal on lisandunud lepinguid 1115 hektari hooldamiseks. RMK maade osakaal hooldustoetusest moodustab keskkonnaameti andmetel ligi 43%, täpsemalt taotleti riigimaadel poolloodusliku hooldamise toetust mullu 14 260 hektari ulatuses. Ülejäänud toetusalused maad on valdavalt eraomandis. Silm tõdeb, et üha enam on kasvanud huvi loomadega karjatamise vastu. Eelmisel aastal hooldati karjatamisega rohkem kui poolt pärandkooslustest – karja peeti ligi 22 000 hektaril.

Senisest suuremat tähelepanu on Silma sõnul tarvis pöörata puisniitude hooldamisele. 2017. aastal oli hoolduses 675 hektarit puisniite, mis pole aga piisav, et tagada puisniitude elupaikade ja liikide säilimine.

Puisniitude hooldamine on keerukas, kuna lisaks masinatega manööverdamisele puude vahel on tihti vajalik teha käsitööd. Lisaks on mitmed puisniidu alad väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mis samuti teeb nende hooldamise keerukaks.

Mullu suurendati 25% võrra loopealsete ja puisniitude taastamistoetusi, et tõsta huvi just nende elupaikade taastamise vastu. Looduskaitse arengukava näeb ette, et aastaks 2020 tuleb hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke kooslusi, tagamaks nende säilimine.

Liigirikkad kooslused

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel – näiteks loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Neid iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Eestis on poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. 

Allikas: „Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020”



Lisa kommentaar

Email again: