RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
17. aprill, 2018

Veebikaamera jälgib lindude kevadrännet

Lindude kevadrände vaatamiseks oleme kaamera üles seadnud Sassi poolsaarele Läänemaal - samasse piirkonda, kus sügisel saime jälgida peamiselt sookurgede ja haneliste rännet.

Kevadrändel tuleb siia laheäärsetele niitudele toituma eriti hulgaliselt valgepõsk-laglesid. Esimesi valgepõsk-laglesid on juba lähedastel põldudel nähtud ja siit üle lendamas ka. Siia rannaniidule neil asja ei ole enne, kui on kasvanud juba veidi rohelist, mida noka vahele pista. Rannataimestik hakkab arenema alles siis, kui õhutemperatuur on püsivalt ööpäevaringselt vähemalt 5 soojakraadi. Jahe kevad ja külm meri pole Sassi niitudel veel taimestikul vohama lasknud hakata.  

Igatahes on Sassi poolsaar ja selle lähiümbrus Matsalu ning kogu Eesti üks tähtsamaid valgepõsk-laglede kevadrände peatuspaiku ja rände tippaeg saabub tavaliselt 15.-25. mai vahel. Kure- ja hanevana Aivar Leito andmeil peatub sel ajal siin kuni 20 000 laglet. 

Ootame nende valgepõsk-lagledega seni kuni rohkem rohetab ja jälgime seniks teisi rändajaid ning neid, kes on juba koju naasnud. 

Rannikumeres peatub praegu arvukalt läbirändavaid laululuiki ja rannikul ööbib Soome suunduvaid sookurgi. Kohalikud sookured on juba saabunud ja kaamera mikrofonigi kostus sookurgede pesitsuspaari laulu.

Laululuikede, suur-laukhanede ja rabahanede segaparves oli märgata ka kümmekond kanada laglet.  

Sassi poolsaar on tähtis niidurüdi pesitsuspaik Eestis, kes on üks selle rannaniidu looduskaitseliselt olulisemaid haudelinde. Väikest lindu on kaamera ees küll raske tabada aga tema häält on vaiksema ilmaga kenasti kuulda.

Arvukalt pesitseb siin punajalg-tildreid, kiivitajaid, meriskeid ja põldlõokesi. Lõokesi ja kiivitajaid on ka kaamerapildis iga ilmaga näha ning kuulda.


Lisa kommentaar

Email again: