RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
24. mai, 2018

Võidküla kõre käekäigust

Võiduküla kõre elupaik endises liivakarjääris Luitemaa looduskaitsealal on minu piirkonnas üks enim tähelepanu saanud liigikaitsetööde objekt. Kaitsealuste võtmeheinte kasvukohtade iga-aastased niitmistööd on küll sagedasemad, kuid sekkumise määra osas kõre elupaiga kujundamisele konkurente ei ole.

2011. aastast on Võiduküla karjääri madalaid lompe ekvaatorite ja buldooseritega kujundatud nüüd juba kolmel sügisel – aastatel 2011, 2013 ja 2017. Töid on looduskaitsjate poolt tehtud ka juba varem. Paralleelselt või vahe-aastatel (nt 2013, 2015) oleme korraldanud ka mahukaid maismaaelupaikade taastamisega seotud töid - raiunud metsa, tekitanud pinnasehäiringuid ja hekseldanud rohustut. Kamardumise vältimiseks oleme kasutanud jäätmaaniidukit ja spetsiaalselt Võidküla jaoks konstrueeritud ekskavaatori külge monteeritavat äket. Traktorid on imiteerinud tallamist. Viimased kolm aastat täidavad tallamise ja rohustu tõrjumise funktsiooni nüüd veised, keda on karjääris hoitud teatud perioodil suvest.

Pilt karjääris on 2013. aastaga võrreldes muutunud palju. Rohkem on avatust, taimestik on kiduram ja lahtist liiva kohtab suuremal pinnal. Riinu Rannapi sõnul on need muutused kõre nõudmisi arvestades väga positiivsed.

2014. aasta juuni. Lopsakas pilliroog, idaküljel paremal varjav metsakardin.

2017. aasta september.

Möödunud aasta oktoobri algul puhastasime 9 koelmut nende põhja kogunenud settest ja arenenud taimestikust. Väga peen töö, sest kõre puhul on koelmute õige sügavus oluline tegur. Tiigid ei tohi enne kulleste moonde läbimist ära kuivada. Samas oleks hea, kui need suve teises pooleks siiski kuivale jääksid. Sügavamad tiigid hõivavad rohu- ja kärnkonnad ja sellise konkurentsiga kõre toime ei tule. Kapriisne loomake, kui traditsiooniliste elupaikade, rannakarjamaade asemel peame nende pelgupaiku karjäärides ise kujundama.

Koelmutest kooritud pinnase viis kopp-laadur karjääri äärde hunnikutesse. Need võiksid kõrele sobida varjumiseks ja talvitumiseks. Koelmute ümbrusesse ei saa seda pinnast laiali planeerida, sest sellisel juhul segaksime puhta liiva toitainete poolest rikkama orgaanikaga ja puhast liiva on meil vaja koelmute tagasitäitmiseks. Tegime seda tagasitäitmist varasemate puhastamistega liiga sügavaks kujunenud lompide puhul. Puhast liiva on selleks juba praegu keeruline leida, sest teatud kohtades esineb liiv huumusega segamini.

Oktoobris oli tagasitäitmist väga keeruline korraldada, sest sadas hästi kõvasti. Töömehed tõid kohale pumbad tiikides veetaseme alandamiseks. Lisaks aitas vett välja tõsta ekskavaator. Palju abi sellest polnud ja värske tagasiside Riinult ongi, et mõned tiigid on jätkuvalt liiga sügavad. Lisaks on paraja sügavusega lompide põhja arenenud juba mingi teadmata päritolu ollus ja kõrele see ei meeldi.

Tänavu mais tehtud seire käigus loendas Riinu rohkem laulvaid isasloomi ja leidis ka rohkem kudunööre (üle kümne) rohkematest tiikidest (neljast) kui varasematel aastatel, aga kõrede positiivne reaktsioon jäi oodatust kahjuks leigemaks.

Lõpetuseks üks ülelennu klipp 2018. aasta aprillist ja väike võrdlusmoment.


Lisa kommentaar

Email again: