Põlvamaa metskond 

RMK Põlvamaa metskonna kontaktandmed
Ristipalo, Räpina vald, 64418 Põlva maakond 
Faks 676 7510 E-post polvamaa@rmk.ee 

Nimi Ametinimetus Telefon Mobiil
Tiit Timberg Metsaülem   6767061 504 5761

ÜLDINFO

Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %. Metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Põlvamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Lasva, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Võnnu ja Värska vallas ning Põlva linnas. Põlvamaal elab 2007. aasta andmetel 31 614 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Põlva maakond on maastikuliselt mitmekesine, siin on esindatud kõik Lõuna-Eestile omased maastikutüübid: maakonna keskosas Kagu-Eesti lavamaa, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-äärne madalik ja kaguosas palumaa. Lavamaad lõikavad ürgorud, mille veerudel kõrguvad punakad liivakivipaljandid. Tuntumad neist on Ahja jõe äärsed taevaskojad ja paed ning Võhandu ja Piusa jõe äärsed müürid, mis on koos jõgede ja ürgorumaastikuga võetud kaitse alla. Ürgorgudevahelistel lavadel leidub siin-seal soid – näiteks Valgesoo ja Meenikunno. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.

Põlvamaa on järvederikas – 128 järvest suurim on Meelva järv (78,7 ha), suhteliselt sügavad (üle 20 m) on Jõksi, Piigandi, Pikajärve ning Kooraste Suurjärv. Omapärane on Nohipalu Valgjärv, kus vee läbipaistvus suvel on 5-9 m. Samas on palju pruuniveelisi, suure huumusesisaldusega järvi. Tiheda jõgede ja nende ürgorgude võrgu tõttu on Põlvamaal palju pais- ja veskijärvi. Kooraste ehk Truuta ürgorus paiknevat Kooraste aheljärvestikku, kuhu kuulub 10 väikest järve, peetakse Eesti üheks suurejoonelisemaks ja ilusamaks. Jõed, nagu näiteks Ahja, Võhandu, Lutsu, Orajõgi on kohati kiire vooluga ja kärestikulised. Läänes ulatub maakonna territoorium Otepää kõrgustikule, kus reljeef on väga vahelduv. Maakonna kõrgeim koht on Laanemägi (211 m).

LOODUSVÄÄRTUSED
Põlvamaal on arvukalt maastikukaitsealasid. Märkimist väärivad Mustoja maastikukaitseala, Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks moodustatud Meenikunno maastikukaitseala (2649 ha). Põlvamaal asub ka üks Eesti tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi – Suur-Taevaskoda ja sipelgate kuningriigina tuntud Akste looduskaitseala.

Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 0,7% ehk 316 ha. Metskonna maadel on registreeritud 7 I kategooriasse ja 34 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Põlvamaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Nende kohta leiab infot Tabelis 4.

METSARESSURSS
Põlvamaa metskonnas metsadest ülekaaluka enamuse moodustavad palumetsad (54%), teine levinum tüübirühm on laanemetsad (25%). Puuliikidest on levinuim mänd, teisel kohal on kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 5.

RAIED
Põlvamaa  metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kolme aasta jooksul raieks kavandatud metsaosade loetelu nii majandatavas kui majanduspiirangutega metsas, mille hulgast on võimalik teha täpne raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet ja kasvukohatüüp. Võimalike uuendusraiete nimekiri kolmeks aastaks on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Põlvamaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 274,52 hektaril. Sellest istutus moodustas 246,88 ha ja külv 17,69. Kõige enam istutati mändi – 144,65 ha, kuuske istutati 100,79 ha, kaske istutati 1,44 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 1,33 ha - ja istutamisega 8,62 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Põlvamaa metskonna territooriumil on 2017. aastal ehitamisel ja projekteerimisel kaheksa metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.